Eile kurtsin, et pole aega blogida, sest elutempo on maru kiire. Päevad pole vennad ja täna on mul jõle tahtmine siia midagi kirjutada. Eile saatsin finantsprojekti ära - tuli selline ei liha, ei kala. Telekas praalib mingi eit koos riigikogu Riisaluga, et tahtis 20 pudelit viina osta Selverist soodushinnaga, aga oli juba otsas. Kah asi millega viiekümne aastane naine telekas peaks võimlema. Mind häirib tegelikult üldse see vingumine pisiasjade üle, mis jätaksid tublisti energiat ja närve alles kui neile tähelepanu ei pööra. Näiteks eile hakkas üks noor naine Kaubamaja toiduosakonnas praalima, et kassapidaja keeras ta koogikese-karbi omavoliliselt ümber ja siis pobises sellest mitu minutit. Kui lapsed aitasid tal asju kotti panna, siis viskas koogi täitsa suvaliselt teiste asjade hulka ja iroonitses. Kassapidaja arust oli kook kohe tagurpidi ja minu meelest höörus üks ta oma lastest selle ära, aga mis seal ikka - lärmi peab lööma!
Tegelen nüüd koolitükkidega edasi ja kirjutan Ubuntu eduloost ühe jutukese, Sten (mitte Soosar:) soovitas live-CD-d ka proovida, aga ma ei tee seda veel praegu - aega on.