Blogi pidamine on huvitav asi, vähemalt minu jaoks. Pidevalt tahaks midagi kirjutada, aga kui bloggeri tekstikasti lahti löön, lendab see järgmise kümne sekundi jooksul kinni. Mitte, et ei viitsiks kirjutada, vaid pigem ei oska. Ja kõigest ei taha ka. Proovisin isegi selle "kõige" jaoks salablogi teha, iseendale, et tore kunagi lugeda... Üle kahe postituse ei tulnud ja nüüd ei mäleta enam paroolegi.
Kuna ma hetkel olen kaugemal, kui kaks rida või kümme sekundit, siis võiks ju millestki kirjutada. Mu MSN-i võõranduskuur sujub hästi, kuna ma oma kontot kustutada ei saanud (see kustub ise ära, kui 270 päeva ei kasuta ja vastava linnukese kümnesse kohta topid), siis ei ole eriti viisakas ka sinna sisse logida. Pealegi, kui on olemas Skype, siis milleks peaks keegi MSN-i kasutama?
Kasutamisest rääkides olen taas üle paari aasta tundma hakanud, et elu on kallimaks läinud ja korralikult. Eile oli naljakas, kui Statoil tõmbas kütusele krooni otsa. Milleks sentidega jamada. Pärast muidugi lasi mõned kümned sendid alla ja on jälle tubli poiss. Kartellileppeid loomulikult eesti kütuseäris ei ole. Kõigil on täpselt sama suured mahutid ja samal hulgal kliente, kes tangivad täpselt sama palju. Tänu sellele saab ka kütus täpselt samal hetkel otsa. Kurb on tõdeda, et Eesti on iseseisvam, kui kunagi varem või vähemalt ühel suunal. Kui dollar euro suhtes tugevneb või toornafta hind maailmaturul paari sendise hüppe teeb, kajastub see koheselt ka eesti kütuseäris. Mõlema põhifaktori langemisel jääb hind aga samaks. Sõltumatus missugune! Mind paneb endiselt imestama, et keegi neid hinnatõuse ei uuri, sellest on ju nii palju juttu olnud. Selle asemel tegelevad majanduspolitsei ja konkurentsiamet Antsla turu piimamüüjate kartellikokkulepete kahtluse ja muu üliolulisega. Teisalt on eestlasele kallilt ostmine auasi. Säästmist on häbi tunnistada ja kahe samasuguse verikäki võrdlemisel ostab eestlane ikkagi kallima. Eriti, kui ta on meessoost ja oma blondi pruudiga. Aga see selleks.
Laupäeval vaatasin Euroopa filmiauhindade galat, mille seekord korraldas Eesti koostöös Saksamaaga. Väga tore üritus oli! Lugesin pärast üritust postimehe kommentaare ka, tase. Pooled hädaldasid, kui käpardlik oli telepilt ja heli ning ERR on nii mõttetu organisatsioon. Tegelikult vastutasid kogu telepildi eest üldsegi sakslased ja sel ei olnud mitte midagi viga. Nagu ka Märt Avandil, kes sai gala juhtimisega imehästi hakkama. Paneb imestama, kus see pime viha ja soov ennast pidevalt maha teha ikkagi tuleb? Interneti kommenteerijad sellisel kujul on loomulikult ühiskonna põhjakiht, aga pidevalt oma riiki ja inimesi mustata? Miks? Pealegi on ju alati võimalus ära minna ja üleüldse, mis loll suhtumine see on, et riik ei tee ja valitsus on pask. Tee siis ise, kui ei sobi.
Ja, et natukene rõõmsama tooniga lõpetada, siis viimasel ajal olen leidunud peale tööd ka pool tundi mängida. NHL 11, Medal of Honor ja Call of Duty: Black Ops. Kõik kolm täiesti super teosed. Lisaks hunnik indie kraami, millest vast parim on siiski Limbo.
Kuna ma hetkel olen kaugemal, kui kaks rida või kümme sekundit, siis võiks ju millestki kirjutada. Mu MSN-i võõranduskuur sujub hästi, kuna ma oma kontot kustutada ei saanud (see kustub ise ära, kui 270 päeva ei kasuta ja vastava linnukese kümnesse kohta topid), siis ei ole eriti viisakas ka sinna sisse logida. Pealegi, kui on olemas Skype, siis milleks peaks keegi MSN-i kasutama?
Kasutamisest rääkides olen taas üle paari aasta tundma hakanud, et elu on kallimaks läinud ja korralikult. Eile oli naljakas, kui Statoil tõmbas kütusele krooni otsa. Milleks sentidega jamada. Pärast muidugi lasi mõned kümned sendid alla ja on jälle tubli poiss. Kartellileppeid loomulikult eesti kütuseäris ei ole. Kõigil on täpselt sama suured mahutid ja samal hulgal kliente, kes tangivad täpselt sama palju. Tänu sellele saab ka kütus täpselt samal hetkel otsa. Kurb on tõdeda, et Eesti on iseseisvam, kui kunagi varem või vähemalt ühel suunal. Kui dollar euro suhtes tugevneb või toornafta hind maailmaturul paari sendise hüppe teeb, kajastub see koheselt ka eesti kütuseäris. Mõlema põhifaktori langemisel jääb hind aga samaks. Sõltumatus missugune! Mind paneb endiselt imestama, et keegi neid hinnatõuse ei uuri, sellest on ju nii palju juttu olnud. Selle asemel tegelevad majanduspolitsei ja konkurentsiamet Antsla turu piimamüüjate kartellikokkulepete kahtluse ja muu üliolulisega. Teisalt on eestlasele kallilt ostmine auasi. Säästmist on häbi tunnistada ja kahe samasuguse verikäki võrdlemisel ostab eestlane ikkagi kallima. Eriti, kui ta on meessoost ja oma blondi pruudiga. Aga see selleks.
Laupäeval vaatasin Euroopa filmiauhindade galat, mille seekord korraldas Eesti koostöös Saksamaaga. Väga tore üritus oli! Lugesin pärast üritust postimehe kommentaare ka, tase. Pooled hädaldasid, kui käpardlik oli telepilt ja heli ning ERR on nii mõttetu organisatsioon. Tegelikult vastutasid kogu telepildi eest üldsegi sakslased ja sel ei olnud mitte midagi viga. Nagu ka Märt Avandil, kes sai gala juhtimisega imehästi hakkama. Paneb imestama, kus see pime viha ja soov ennast pidevalt maha teha ikkagi tuleb? Interneti kommenteerijad sellisel kujul on loomulikult ühiskonna põhjakiht, aga pidevalt oma riiki ja inimesi mustata? Miks? Pealegi on ju alati võimalus ära minna ja üleüldse, mis loll suhtumine see on, et riik ei tee ja valitsus on pask. Tee siis ise, kui ei sobi.
Ja, et natukene rõõmsama tooniga lõpetada, siis viimasel ajal olen leidunud peale tööd ka pool tundi mängida. NHL 11, Medal of Honor ja Call of Duty: Black Ops. Kõik kolm täiesti super teosed. Lisaks hunnik indie kraami, millest vast parim on siiski Limbo.
2 kommentaari:
kirjuta ikka rohkem
päris naljakas lugemine jah...kirjuta ikka rohkem.. prrovin ära kohe selle nhl11... kuigi pole fifa11 kopp ette saand veel :)
Postita kommentaar