laupäev, juuli 14, 2012

Unenäod

Salvador Dali - The temptation of St.Anthony (1946)

Gustav Klimt - The tree of life (1909)


Ma ei näinud aastaid und. Tõenäoliselt oli see tingitud ülipingelisest päevatööst ja poole hommikuni enda projektidega pusimisest, vahele veel olme-mured ning muud ettearvamatud sündmused. Aastaid. Ma tean, et osadele inimestele ei meeldigi und näha, et nad ei puhka välja või ärkavad ärevuses. Mul ei ole seda kunagi olnud. Unenäod olid midagi, mida ma kõige rohkem igatsesin. Pärast päevatöölt lahkumist on nad tagasi ja ma armastan neid nii väga. Olgugi, et nad on vahel perverssed, vahel õudsad ning vahel sunnivad sind kurvana ärkama ja elu üle järele mõtlema. Ma armastan neid ikkagi!

Täna oli eriti huvitav seeria. Unenägu koosnes hulgast "lühifilmidest", mille taustad ja olemus meenutasid Gustav Klimti  või Salvador Dali maale. Osad kujundid olid joonistatud, osad päris; osad vormid selged, osad väga sürrealistlikud või lausa juugendist, pikitud sümbolite ja ebatavaliste värvidega. Näiteks oli taevas vahel kollane, siis roheline. Majadel puudusid kindlad vormid ning puud olid justkui paberist lõigatud ja paksu õlivärvi kihiga kaetud. Inimeste riided olid värvikirevad, täis sümboleid ja ornamente.

Lugusid on tegelikult raske rääkida, sest olgugi, et igal oli oma süžee, tundusid ka need olevat pigem sürrealistlikud. Ühes olin midagi superkangelase laadset, kes mööda kollast taevast ringi lendas. Kusjuures unes olen ma väga vähe lennanud, aga tänane kogemus oli ülireaalne. Jahe õhk liugles mööda mu nägu ja all laotus kummaline linn nagu oleks keegi selle maalinud.
Teises olin sõdur, sõjas mida veel peetud ei ole, sest kogu tehnika tundus nii futuristlik. Viie meetrised kõhnad robotid sõitsid elevantidega mööda tänavaid, osad majad põlesid kuid mitte tavalise tule, vaid taaskord veidra - joonistatud või paberist rebitud osakestena.
Kolmandas kõndisin mööda tuumasõjast räsitud maailma, siin olid vormid veidi selgemad. Tõenäoliselt oli mõjutusi Fallout mänguseeriast ja erinevatest survivor filmidest, mil kõigil on üldjuhul samad tuhmid toonid, kõrbe meenutav maastik ja varemetes hooned.
Enne ärkamist jõudsin veel seksida, mis oli üks reaalsemaid unenäo kogemusi üldse. Iga puudutus tundus nii kirglik ja iga hetk nii ülendav. Väga põnev, loodan et see trend mu ajus jätkub.

EDIT: Tuleb välja, et täna on Gustav Klimti sünnipäev, huvitav kokkusattumus.

Kommentaare ei ole: