Avatud lähtekoodi idee tekkis tõsiasjast, et kõik arendajad peaks programmikoodi nägema ja vajadusel parandada saama. Selleks töötas Richard Stallman 1984 aastal GNU projektiga . 1991 aastal ehitas GNU GPL litsentsi ümber Linuxi kerneli Linus Torvalds. 1995 aastal töötas rühm veebientusiaste välja Apache serveri, mida praegusel päeval kasutatakse rohkem, kui kõiki teisi veebiservereid kokku. Avatud lähtekoodi juured peituvad 1960 ja 1970 aastate MITis ja on seotud arvutite kasutamise ja võimalustega sinna midagi uut ning süsteemivälist luua.
Kasutada on suur hulk inimesi, kes üheltpoolt täidavad ka testija ülesandeid ning vigade avastamis protsent on väga kõrge, seda enam, et neil on ka koodile ligipääs.
Et avatud koodiga arendusest raha teenida on vaja natukene teistmoodi ärimudelit – ei saa ju võtta teiste kirjutatud koodi ja siis seda lihtsalt müüma hakkata, vähemalt Lääneriikides mitte . Kasutuses on mitmeid erinevaid lähenemisi : müüa konsultatsiooniteenust, müüa riistvara, millel avatud lähtekoodiga tarkvara jookseb, müüa tarkvara, mis töötab avatudlähtekoodiga tarkvaral (op. süsteemil) ja veel mõned.
Tooksin välja mõne suurema müüd, mis avatud lähtekoodil tarkvara kohta kõlamas on. Arvatakse, et avatud lähtekoodil põhinev arendus on midagi uut, mis sai alguse Linuxi tulekuga, tegelikult on see programmeerimise mõistes toimunud juba 60nendate lõpust. Samuti on tugev arvamus, et avatud lähtekoodil asju arendavad peamiselt tudengid, uurimused on tõestanud aga vastupidist. Müütideks on veel madal kvaliteet, laiaulatusliku arendsue ebaefektiivsus. Teise kandipealt vaadates, arvatakse ka seda, et kui alustada avatud lähtekoodil arendust, on su kasutuses tuhandeid inimesi, kes töötavad tasuta – nii see loomulikult ei ole.
Avatud lähtekoodil põhinevate asjade kogukonnad ei koosne loomulikult ainult programmeeritaest, vaja on ka UI spetsialiste, graafikuid ja veel kümneid erinevaid rolle täitvaid rühmi.
Lõpetuseks võib küsida, miks selline asi töötab? Suurimaks täidesaatvaks jõuks on usaldus ja soov arendada enda teadmisi läbi enda ning teiste.
Kasutada on suur hulk inimesi, kes üheltpoolt täidavad ka testija ülesandeid ning vigade avastamis protsent on väga kõrge, seda enam, et neil on ka koodile ligipääs.
Et avatud koodiga arendusest raha teenida on vaja natukene teistmoodi ärimudelit – ei saa ju võtta teiste kirjutatud koodi ja siis seda lihtsalt müüma hakkata, vähemalt Lääneriikides mitte . Kasutuses on mitmeid erinevaid lähenemisi : müüa konsultatsiooniteenust, müüa riistvara, millel avatud lähtekoodiga tarkvara jookseb, müüa tarkvara, mis töötab avatudlähtekoodiga tarkvaral (op. süsteemil) ja veel mõned.
Tooksin välja mõne suurema müüd, mis avatud lähtekoodil tarkvara kohta kõlamas on. Arvatakse, et avatud lähtekoodil põhinev arendus on midagi uut, mis sai alguse Linuxi tulekuga, tegelikult on see programmeerimise mõistes toimunud juba 60nendate lõpust. Samuti on tugev arvamus, et avatud lähtekoodil asju arendavad peamiselt tudengid, uurimused on tõestanud aga vastupidist. Müütideks on veel madal kvaliteet, laiaulatusliku arendsue ebaefektiivsus. Teise kandipealt vaadates, arvatakse ka seda, et kui alustada avatud lähtekoodil arendust, on su kasutuses tuhandeid inimesi, kes töötavad tasuta – nii see loomulikult ei ole.
Avatud lähtekoodil põhinevate asjade kogukonnad ei koosne loomulikult ainult programmeeritaest, vaja on ka UI spetsialiste, graafikuid ja veel kümneid erinevaid rolle täitvaid rühmi.
Lõpetuseks võib küsida, miks selline asi töötab? Suurimaks täidesaatvaks jõuks on usaldus ja soov arendada enda teadmisi läbi enda ning teiste.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar