Kunagi 99 vist

Mul oli hall barett, lilleine sall, prillid, mop top ja me tegime päris sitta britipoppi. Kõige parem lugu oli tegelikult cosmic boy, mul on isegi see tekst alles. Kaks lugu oli veel. Seoses sellega, et mul erilisi vokaalseid võimeid polnud läksime laiali või täpsemini, mängis iga poiss enda päris bändis edasi, ma tegin niisama tükke, kirjutasin luulet, jõin veini ja pidin Tartus kunstikooli minema. Kunstikooli ma ei jõudnudki, jõudsin Maisi tänavale koos Marguse, Lauri ja Indrekuga. Kunstikooli tahtsin ma minna sel põhjusel, et joonistasin päris palju, mitte küll eriti hästi, aga vähemalt proovisin erinevaid tehnikaid ja sain kunstiõpetajalt kõvasti kiita - stiililiselt, tehnika oli nagu oli ja on praegu kordades hullem, mitte et ma enam joonistaks, eks.
Maisi tänaval oli mõnus elada. Kujutage ise ette viieteist aastast poissi, kes on vanematest eemal, oma majas ja koos sõpradega, kellest kõik käivad ülikoolis. Novembris sain ma 16 ja selle puhul läksime Marguse ja Tuuliga Illegardi jooma. Me olime seal muuseas ennem ka käinud. Põhiliselt küll enda Sarvikut ja Munga Pisarat joomas. Sünna puhul tegin kõvasti õlut välja, nii et tõmbasime ennast ikka suht täis. Põnev oli muidugi see, et ostes 3 sai neljanda tasuta, ma ostsin koguaeg kahe kaupa, sest Tuuli jõi siidrit. Üks viimane ring juhtus nii, et ostsin 3 ja sain neljanda niisama. Jätsin selle letile vedelema, kuni Margus vaatas, et keegi on selle ära unustanud ja tõi selle jooksuga ära kui baaritüdruk ei näinud. Välja minnes märkasime muidugi juba silti ka - 3 on 4. Mis seal ikka. Taksoga kesklinnast Veeriku poodi läks 30 krooni, alati, ja sealt sai grillkanakoiva 10 eest, mis oli tõesti hea. Veeriku pood müüdi kunagi ETKle maha ja sinna tuli mingi Konsum. Heast kanakoivast, grilllihast ja kookidest said tülpinud odavad massitooted või kadus mõni neist sootuks. Ma sain vanemaks ja läksin ülikooli, kolisin Kalevi tänavale ja hakkasin MTGd mängima.