Ma olen natukene halvas olukorras, wesnothi arendus oli kindlasti mu lemmiülesanne tervel õppeaastal ja ega ka artiklite lugemine halb ole, aga neist siin kirjutamine valmistab mulle mõneti peavalu. Mäletan, et esimese loenguajal oli haige ja vaatasin MITi videoloenguid mängudisainist. Üks kodutöö oli kirjutada esse mängujärgedest, teine analüüsida mingit zanri, kolmas teha ise ühele mängule level design jne. Mõtlesin endamisi: "Kuradi kahju, et Eestis selliseid asju ei tehta," ja vahi, natukene tehtigi:) Nii, ja peavalu? Pole otseselt midagi uut lisada, vajalikku informatsiooni sain juurde palju ja suuresti olen ka öelduga nõus - või kui mõnes kohas tahakski vastu vaielda, siis natuke pikemalt analüüsides kaob see soov ja argumenteeritus ära.
Kuidas saada häkkeriks oli mõnus lugemine, mis käis üle heaks häkkeriks olemise nurgakivid. Esmalt seletati muidugi lahti, kes või mis see häkker üldse on, mille poolest ta erineb kräkkerist ning mida ta saavutada püüab. Häkkeritel oma kindel eetika, mis tähendab eristab neid kräkkeritest ja muust saastast, kes väheste teadmistega proovivad pigem kurja korda saata. Häkkerite eesmärk ei tohiks kunagi olla pahatahtlik, a la kellegi arvutisse tungimine, tema paroolide välja nuhkimine ning kasutamine mingitel hämaratel eesmärkidel.
Artiklist kumas läbi tõsiasi, et häkkeriks saadakse, mitte ei sünnita. Seda lauset võib kasutada pea igalpool ning suuresti on ta omandanud klišše vormi - selgitan natukene oma sõnakasutust. Häkkeriks saamiseks on vaja piisavalt distsipliini ning õpihimu. Loomulikult on esikohal programmeerimisoskus ja siin kohal ei piisa ainult Viktor Lepiksoni C lugemisest. Vaja on kirjutada lugematul arvul koodiridu ja lugeda ehk veelgi rohkem, et tekiks olukord, kus uue keele õppimine ei ole enam pähetuupimise, vaid loogika küsimus. Tegelikult ei olegi soovitatav alustada C, vaid sinna kuidagi teispidi jõuda, näiteks läbi Phytoni. Kindlasti ei soovita autor tegeleda Basicuga. Tähtsal kohal heaks häkkeriks saamisel on ka inglise keele hea valdamine ning grammatiline korrektsus. Rohkemat ei oskagi praegu lisada
Tegelikult peaks ju midagi negatiivset ka kirjutama või vähemalt midagi, millega päris nõus ei ole. Artikkel oli minumeelest maru idealistlik. Mulle jäi mulje, et häkkerid on nagu albinismi põdevad soomlased keset Somaalia põllutöölisi. Nii puhtad, nii valged. Ma üldse ei kahtlegi, et paljud seda ka on, aga kus täpselt see piir läheb ja kes selle tõmbab? Millisest hetkest ei ole sa enam häkker ja muutud pahatahtlikuks või lause kräkkeriks? Aga see on juba kergelt norimine, peaasi, et suurem süsteem töötab, äärealadel on alati vähem inimesi ja las nad siis käivad seal - valguse ja varjude piiril, küll Ken Thompson nende üle kunagi kohut mõistab!
Kuidas saada häkkeriks oli mõnus lugemine, mis käis üle heaks häkkeriks olemise nurgakivid. Esmalt seletati muidugi lahti, kes või mis see häkker üldse on, mille poolest ta erineb kräkkerist ning mida ta saavutada püüab. Häkkeritel oma kindel eetika, mis tähendab eristab neid kräkkeritest ja muust saastast, kes väheste teadmistega proovivad pigem kurja korda saata. Häkkerite eesmärk ei tohiks kunagi olla pahatahtlik, a la kellegi arvutisse tungimine, tema paroolide välja nuhkimine ning kasutamine mingitel hämaratel eesmärkidel.
Artiklist kumas läbi tõsiasi, et häkkeriks saadakse, mitte ei sünnita. Seda lauset võib kasutada pea igalpool ning suuresti on ta omandanud klišše vormi - selgitan natukene oma sõnakasutust. Häkkeriks saamiseks on vaja piisavalt distsipliini ning õpihimu. Loomulikult on esikohal programmeerimisoskus ja siin kohal ei piisa ainult Viktor Lepiksoni C lugemisest. Vaja on kirjutada lugematul arvul koodiridu ja lugeda ehk veelgi rohkem, et tekiks olukord, kus uue keele õppimine ei ole enam pähetuupimise, vaid loogika küsimus. Tegelikult ei olegi soovitatav alustada C, vaid sinna kuidagi teispidi jõuda, näiteks läbi Phytoni. Kindlasti ei soovita autor tegeleda Basicuga. Tähtsal kohal heaks häkkeriks saamisel on ka inglise keele hea valdamine ning grammatiline korrektsus. Rohkemat ei oskagi praegu lisada
Tegelikult peaks ju midagi negatiivset ka kirjutama või vähemalt midagi, millega päris nõus ei ole. Artikkel oli minumeelest maru idealistlik. Mulle jäi mulje, et häkkerid on nagu albinismi põdevad soomlased keset Somaalia põllutöölisi. Nii puhtad, nii valged. Ma üldse ei kahtlegi, et paljud seda ka on, aga kus täpselt see piir läheb ja kes selle tõmbab? Millisest hetkest ei ole sa enam häkker ja muutud pahatahtlikuks või lause kräkkeriks? Aga see on juba kergelt norimine, peaasi, et suurem süsteem töötab, äärealadel on alati vähem inimesi ja las nad siis käivad seal - valguse ja varjude piiril, küll Ken Thompson nende üle kunagi kohut mõistab!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar